Ilul usnflul ilan azwl n Amwan n wawal i umdyaz amaziɣ Lmsɛudi Muḥmmad ɣ usggʷas 2015 ig usnflul ad win  tmdyazt tamaziɣt, tssufɣt id marsam. Ig usnflul n tmdyazt tamaziɣt, asnflul amzwaru lli yura umdyaz lmsɛudi muḥmmad, gis 120 n talɣa, ig adlis amṛwaṣu ɣ tɣzi nns awd turrut nns, isman tawckint n tmdyazin timaziɣin, ittyuran s iskkiln n tfinnaɣ.[1]

Amwan n wawal
Aẓuṛ
Amskar Elmasoudy Mohamed
Azmz n ufsar 2015
Tifrisin
Tutlayt Taclḥit d Tamaziɣt tamslugnt tamṛṛukant

Addal ssnfl

Udm n udlis tẓli t marsam, stin as aklu n itqqi, g udm amzwaru, llan t gis snat tmɣarin timaziɣin ilsan tizbga tamaziɣt bddnt ɣ gr waddagn, ɣ uflla n udm amzwaru illa wassaɣ n umdyaz, d uzwl n udlis, ɣ izddar n udm ad, llant tmatarin n tbadut tis snat 2m d marsam. Ɣ ḍaṛat n udlis ( udm wis sin ), illa uzgzl n iḍṛiṣn ɣ illa  untim n tmdyazin akkʷ, s tutlayt n taɛṛabt,d tawlaft n umdyaz d kra inɣmisn fllas, ili gis awd atig n udlis igan 45 n drhm.[2]

Amara ssnfl

 
Tawlaft n umara Lmsɛudi Muḥmma.

Amara Lmsɛudi Muḥmma, ilul ɣ usggʷas n 1991 ɣ tmnaḍt n tmzgadiwin tasga n Cicawa, g udwwaṛ n Umdiɣr, iɣra tasusyulujit ɣ tsdawit g Ugadir, ifk anzgum nns i tussna tamaziɣt d tutlayt nns, yara kigan n idlisn, yumẓn mnnawt tsmɣurin tinamurin. Adlis n tmdyazin - amwan n wawal - iffɣ d ɣ usggʷas n 2015, yumẓ tasmɣurt n tbadut tis snat n usnflul n tskla n iɛrrimn g usggʷas n 2012. isman kigan n tmdyazin isawaln f kṛaḍ wantimn : tamagit - tudrt - tayri.

Idlisn ssnfl

idlisn lli yura  umara amaziɣ Lmsɛudi Muḥmmad:

  • adlis n tmzgunt asggʷas n 2019 - taydrt n uswingm - lli yumẓn tasmɣurt n tskla tamaziɣt n usinag agldan n tussna tamaziɣt, ɣ usggʷas n 2020, ɣ anaw n tskla n umẓyan.
  • adlis n tullisin timaziɣin igzzuln - ixf n ungi - d iffɣ nn ɣ usggʷas n 2021, issufɣ t id usinag agldan n tussna tamaziɣt, isman 18 n tullist tamaziɣt bḍan t awal f kigan n untimn imaynutn.
  • adlis n tmdyazin - amwan n wawal - iffɣ d ɣ usggʷas n 2015, yumẓ tasmɣurt n tbadut tis snat 2M TV n usnflul n tskla n iɛrrimn. isman kigan n tmdyazin isawaln f kṛaḍ wantimn: tamagit - tudrt - tayri.
  • adlis n tullisin s tmaziɣt - tiɣzi d turrut - iga zɣ tẓṛigin n usinag agldan n tussna tamaziɣt g lmɣrib.
  • adlis n umdyaz s tmaziɣt ( tuntulin n wayyur ) iga zɣ tẓṛigin n usinag agldan n tussna tamaziɣt lmɣrib.
  • adlis n usuɣl - amucc asggan- n umara amriki idgaṛ alan bu, iga zɣ tẓṛigin n usinag agldan n tussna tamaziɣt lmɣrib, ammas n usuɣl d uzmmem.

Asktur n udlis ssnfl

Ssutln t tmdyazin awal f kigan n tudmawin n tudrt n ufgan, gan t asidd f yan wanaw n tirra n tmdyazt tamaziɣt. msasan  iskkiln d iwaliwn mmaɣn af ad sulfn aswingm d inuraz ngr tugtt n isyafatn. s uzgzl, timdyazin ad timaziɣin gan t anaw asklan yusin s uɣanib nns iman n tayri d tmagit d tudrt.

tismɣurin tinamurin lli yumẓ umara «lmsɛudi muḥmmad» ssnfl

- yumẓ tasmɣurt n tbadut 2m tv ɣ usggʷas n 2012, ɣ tskla n iɛrrimn. s udlis n umdyaz ‘amwan nwawal'.

- yumẓ tasmɣurt n tussna tamaziɣt n usinag agldan n tussna tamaziɣt asggʷas n 2020 . s tmzgunt n wazzan ‘taydrt n uswingm’.

- yumẓ tasmɣurt n tzlɣa n tirra n imaratn s tmaziɣt asggʷas n 2019 . s tmzgunt n wazzan ‘taydrt n uswingm’.

- yumẓ tasmɣurt n takadimit tagldan n lmɣrib g uḍṛiṣ ittyuran s tmaziɣt g wikibidya taclḥit asggʷas n 2022.

Isaɣuln ssnfl

  1. Catalogue en ligne (ircam.ma)
  2. Catalogue en ligne (ircam.ma)